|
| Areaal: |
Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika. |
| Suurus: |
15-25 m. |
| Võra: |
silinderjas, tüvi sageli looklev, vahel kasvab põõsana. |
| Koor, võrsed: |
helehall, sile. Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. Pungad rootsulised, lillakad. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane. |
| Õied ja viljad: |
õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, laia tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad kohe. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi. Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab rikkalikult juurevõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat. |
| Kasutamine: |
puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud metsapuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - karvane võrse, rootsulised
lillakad pungad; 3 - kahelisaagja servaga lehed;
4 - avanemata isas- ja emasurbadega võrse;
5 - “käbidega” võrse;
6 - halli lepa lõhislehine vorm |
| |
| |
|
